Lastekaupu valides võib nüüdsel ajal üha sagedamini kohata tootekirjeldust, mis kinnitab, et tegemist on mürgivaba BPA-, ftalaatide- või PVC- vaba tootega. Mida need lühendid ja terminid õigupoolest tähendavad ning miks tasub selliseid lastetooteid märgata ning eelistada? 

Mis on BPA ja kus seda leidub?

BPA ehk bisfenool A on tööstuslik kemikaal, mida on kasutatud teatud tüüpi kerg- ja kõvaplastist  ning epoksüvaigust toodete valmistamisel juba 1960-test aastatest alates. Bisfenool A-d sisaldavad plast-tooted on enamasti läbipaistvad ja kõvad nn. polükarbonaatplastist esemed, nagu kõikvõimalikud toidu-ja joogipakendid, joogipudelid, toidu hoiukarbid, taaskasutatavad plastist sööginõud, beebipudelid, imikute toidupakendid, mänguasjad, meditsiinivahendid, ohutusvahendid, prilliläätsed jne. BPA-d kasutatakse lisaks näiteks pudelikorkide ja metallist konservipurkide tootmisel. Bisfenool A-d lisatakse veel väga paljude muudegi tarbekaupade ja tehniliste vahendite tootmisel, kuid toome siinkohal välja olulisemad kasutusviisid lastekaupades.

Milline on BPA mõju organismile?

Väikestes kogustes bisfenool A-d sisaldavate tarbeesemetega kokkupuude ei ole paljude uurimuste põhjal organismile otseselt kahjulik, küll aga ei ole üksmeelt leitud selles, kui suure koguse BPA-ga me igapäevases elus nii toidu-, joogi- kui esemete kasutamise tõttu ning pindade ja õhu kaudu kokku puutume. Kindlalt on tänaseks tõestatud BPA kahjulikkus lootele ning väikelapsele, mistõttu mitmetes maades on keelatud lastele mõeldud luti-ja joogipudelite ning kõikvõimalike sööginõude tootmine ja müümine, kui need sisaldavad bisfenool A-d. Eriti kahjulik ja kiire on binfenool A imendumine anumast toitu või jooki, kui seda eelnevalt kuumutatakse (näiteks mikrolaineahjus). Bisfenool A aitab erinevate meditsiiniuuringute tulemuste põhjal kaasa eelkõige immuunsus- ja hormonaalsüsteemi  häiretele , aga ka närvisüsteemi kahjustustele, ajutegevuse häiretele, vähile jne. Eriti altid kahjustuste tekkele on looted ja juba sündinud lapsed.

Kuidas vältida BPA sattumist meie jooki ja sööki?

Kõige tavapärasem viis, mille kaudu BPA meie oragnismi imendub, on joogipudelite, topsikute (joogi) ja toidunõude ning säilituskarpide (toit) kaudu. Et liigset kokkupuudet vältida, soovitatakse eelkõige:

1) Kasutada sooja toidu ja joogi tarbeks võimalikult vähe polükarbonaat-plastist anumaid, mitte panna neid ahju ega mikrolaineahju.

2) Mitte pesta polükarbonaadist anumaid nõudepesumasinas, kasutades tugevaid kemikaale.

3) Tarbida võimalikult vähe konservpurkides sööke  ja metallpurkides jooke.

4) Lutipudeleid ja laste sööginõusid, säilituskarpe jms. ostes eelistada alati  BPA-vabu tooteid või kasutada alternatiivina roostevabast terasest, klaasist vms. pudeleid ja nõusid.

Mis on ftalaadid ja kus neid leidub?

Ftalaadid on estrite rühma kuuluvad kemikaalid, mida kasutatakse peamiselt plastmasside pehmenditena ja lahustitena kosmeetikatoodetes. Ftalaate on palju erinevaid ning neid on kasutatud tootmises juba üle 50 aasta. Neid leidub meie tarbitavates toodetes kõikjal, kaasa arvatud toidus ja joogis. PVC-plastist toodetes kasutatakse ftalaate plastiku painduvuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Ftlaatide vabanemine ja seekaudu ka organismi imendumine kiireneb, kui eset on soojendatud, see on juba vana (näiteks vanad täispuhutavad ja pehmed mänguasjad), raputatud või vigastatud.

Milline on ftalaatide mõju organismile?

Ftalaatide mõju loomade organismile on kaua uuritud, mõju inimorganismile on pikaajaline ja seega on uuringud olnud mahukad ja vähemaarvulised. Ftalaatide kahjulikku mõju on tõestatud eelkõige inimese hormonaalsüsteemile, suguorganitele ja üldisele arengule. Kuigi ftalaadid ringlevad meie organismis ning lahkuvad sealt suhteliselt kiiresti väljaheidete kaudu, on nende kogus meie igapäevases tarbimises üha suurenev. Eriti ohtlikuks peetakse laste kokkupuudet ftalaatidega, kuna nende kehamass on väiksem, areng kiirem ning paljudest lastetoodetest ja mänguasjadest saadavad  kogused suuremad. Lapsed armastavad  mänguasju ning muid esemeid suhu panna ja imeda, mistõttu ftalaadid jõuvad sel moel nende organismi kiiremini ja suuremas koguses.

Kuidas vältida ftalaate?

Täielikult ftalaate vältida on tänapäeva maailmas võimatu, kuna nii vees, õhus, toidus, joogis kui meie tarbitavates esemetes ja toodetes leidub neid suuremas või väiksemas koguses kõikjal. Siiski on mõningad soovitused valiku tegemiseks asjakohased, eriti kui tegemist on lastega:

1) Loe etikette ning eelista ftalaatide-vabu tooteid vastava märgistusega “phtalates free”.

2) PVC-plastikust ja muude toidupakendite, pudelite, sööginõude, riideesemete ja mänguasjade puhul väldi tooteid, mis on tähistatud taaskasutust tähistava kolmnurga sees numbriga “3”, eelista numbreid 1,2,4,5.

3) Kosmeetikatoodete puhul jälgi koostisaineid. Kui ftalaate või nende puudumist pole eraldi välja toodud, võib suur kogus ftalaate peituda koostisaine loetelus “parfüümide” sees. Seega parfümeeritud shampoonid, kreemid, lakid jne. sisaldavad suure tõenäosusega ftalaate.

4) Kasuta ftalaatide-vabu toidunõusid, säilituskarpe ja pudeleid (lutipudeleid), eriti mikrolaineahjus toitu soojendades.

5) Kasuta vaid ftalaatidevabu plastist ja vinüülist laste mänguasju, lutte, närismirõngaid, hambaharju jne. Ära kasuta täispuhutavaid mänguasju kodus, need jäägu vaid basseini ja randa kasutamiseks.